Pioneeripataljon korraldas keskpolügoonil näidislõhkamise

„Pärast pioneeri erialakursuse läbimist ei ole ajateenijate jaoks kokkupuude lõhkekehadega küll igapäevane, kuid seda tuleb siiski võrdlemisi tihti ette. Kaitseväes kasutatavate lõhkekehade demonstratsioon kuulub aga iga ajateenistustsükli väljaõppe hulka,“ ütles pioneeripataljoni ülem major Ainar Afanasjev. „Mis puudutab meie elukutselisi ehk pioneeripataljoni demineerimiskeskust, siis nende kokkupuude lõhkekehadega on igapäevane.“

Lõhkamiseks olid valmis seatud nii tankimiinid, külglaengud kui suundmiinid. Kaevikutesse varjunud sõdurite ees hävitati pool kaubikust ning kahjustati soomustatud veoautot. Lisaks langetati puid ning plahvatuse saatel rajati soomusmasinate liikumist aeglustav kraav.

Kevadtormile saabunud 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni reservväelased on formeerimisjärgselt läbinud värskenduskoolituse A- ja B-kategooria lõhkaja valdkonnas. Esmase kategooria lõhkaja koolitus hõlmab süütli ning väikeste laengute ettevalmistamist. B-kategooria lõhkaja ettevalmistus annab oskused nii betooni, metalli kui puidu purustamiseks.

Ajateenistus 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljonis kestab 8 või 11 kuud. Sarnaselt teiste kaitseväe üksustega algab teenistuja väljaõpe sõduri baaskursusega. Järgneb kvalifitseerumine autojuhiks või jaoülemaks, hiljem ka aspirandiks. Pärast esmaoskuste omandamist algab väljaõpe kolm nädalat kestval pioneeride erialakursusel, mis kätkeb liikuvuse takistamise, tõkestamise ja välikindlustamise õpet.

Tänavu 29. aprillist kuni 17. maini kestval Kevadtormil osaleb üle 9000 kaitseväelase. Õppusesse panustavad nii maavägi, õhuvägi kui merevägi. Kaasatud on 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus ning teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Kevadtormil osalevad ka NATO lahingugrupi ning õppuste ajaks Eestisse saabuvad liitlas- ja partnerriikide kaitseväelased.